Eelmises «Extras» alanud reisikirja tänasest osast saab lugeja teada, millega tasub Islandil lähemalt tutvuda ja kui palju see kõik maksab.
Maandume Keflaviki rahvusvahelisel lennuväljal. See on kuidagi kohatult suur kõigest veerandmiljonilise rahva kohta, aga kohe meenub, et see on ühtlasi NATO lennuväebaas.
Juba esimese 45 km läbimisel, mis lahutab Keflavikki Reykjavikist, hämmastavad meid lõputud krobelised laavaväljad - maakera on oma sisemuse justkui pahupidi pööranud.
Ja järjest imelikumaks läheb - juba seal tossabki midagi, paari kilomeetri kaugusel paremat kätt. Tegelikult on see küll aur, aga helesinine. See on Blaa Lonid (Sinine Laguun), puhkekompleks kuumaveelise järve kaldal. Vesi, muda ja aurgi on räniühenditest helesinised, neil öeldakse olevat raviv toime.
Vahepeatus Reykjavikis
Kuigi ainult Reykjaviki pärast ei tasuks Islandi reisi ette võtta ja kärsitus on kohe edasi sõita, võiks siiski mõne aja veeta sümpaatses ning hästihaljastatud pealinnas.
Kes ütles, et Islandil pole puid ega metsa?! Näiteks trikk-küsimus: mida teha, kui oled ära eksinud Islandi metsas? - Vastus: tuleb püsti tõusta! Tegelikult on maa idaosa orgudes ka täiesti korralikke looduslikke puistuid.
Maa sisesoojusega köetavates kasvuhoonetes kasvatatakse peale köögi- ja puuviljade puuistikuid ja muru. Veel räägitakse, et linna tänavate all on soojaveevoolikud, nii et talvel tänavate lumevabana hoidmisega probleeme ei ole.
Reykjaviki «süda» asub Tjörni (Tiigi) ääres: veest kerkib postmodernne raekoda, lähedal on ka Althing (parlament), ülikool.
Linna domineeriv ehitis on Hallgrimskirkja, 1974. aastal lõpetatud kirik-monument Islandi kuulsaimale poeedile Hallgrimur Peturssonile. Välisvaates tunnete ära basaltsammaste motiivi (näiteks Svartifossi joalt), seestvaade üllatab oma maitseka rangusega - aga kindlasti mitte igavusega. Tasub vaadata ka «Volcano Show» kahetunnist filmiprogrammi.
Rahvusmuuseumi lähedal on saagahuviliste maiuspala - Arni Magnussoni Instituut. Island on maa, mille ajalugu on «algusest peale» kirja pandud ning islandlased võivad oma vanu ürikuid vabalt lugeda, sest keel ei ole tuhande aastaga oluliselt muutunud. Nõnda kõnelesid ka viikingid. Aga tänapäeva norra, taani või rootsi keelest norralane Ingolfur Arnarson (Reykjaviki piirkonna esmaasustaja) enam aru ei saaks.
Kuhu minna edasi? Kindlasti vaatate Geysiri kuumaveeallikaid ja Gullfossi juga ning käite Thingvelliri rahvuspargis. Need ei asu kaugel. Valida on aga liig palju ning valik sünnib lähtuvalt reisimisstiilist ja rahakoti paksusest.
Siiski mõned kohad: Vestmannaeyari saared, Skaftafelli rahvuspark Vatnajökulli lõunaosas, Myvatni järv, Krafla geotermaalala ja Dettifiossi juga saare kirdeosas, Thorsmörki org, Landmannalaugar, Lakagigar, Läänefjordid, Akureyri linn, karmid sisemaa-alad Spengisanduri ja Askja piirkonnas.
Ostke kaart. Lähemat infot ja asjalikku abi saab «Lonely Planeti» reisiraamatute sarjast (ja seda mitte ainult Islandi puhul).
Island ei ole külastamiseks odav maa. Edasi-tagasi lennupilet maksab suurusjärgus 10 000 Eesti krooni (1 EEK = 5,5 Islandi krooni) ning kõik muudki hinnad on suuremad kui kustahes mujal Euroopas. Parema hotellitoa hind on 1000-3000 EEKi, Edda hotelliketi toad ja väiksemad gistiheimilid maksavad 600-1200.
Magamiskotttasub kaasa võtta
Pingelisema büdzhetiga ränduril tasub magamiskott kaasa võtta, seda eeldavad paljud pakutavad ööbimisvõimalused (sleeping bag accomodation ja mägihütid, umbes 200 EEKi öö).
Kes otsib tihedamat kontakti loodusega, peaks võtma kaasa ka telgi. Kuigi suurel osal maast võib telkida vabalt, meeldib enamikule matkajaist ööbida kämpinguplatsidel. Neid leidub kõikide vaatamisväärsuste juures. Umbes 80 EEKi telgi ja ühe inimese kohta tasub korraliku WC, sooja dushi, söögikeetmisvõimaluste, mõnikord isegi pesumasinate ja kuivatustrumlite näol ära.
Ringiliikumiseks võiks mõelda auto üürimisele (ligi 1000 EEKi ööpäev), see olgu neljarattaveoga, sest muidu teil sisemaale eriti asja pole. Oma autoga saab Islandile kas Esbjergist (Taani) või Bergenist (Norra).
Bussiga piki rannikut saarele ringi peale tegemine maksab umbes 2100 EEKi (peatuste arvust sõltumata). Sisemaal kehtiv nädalapilet maksab 2500 EEKi, kahe nädala oma 3200. Üksikotsade hinnaks tuleb arvestada kaks krooni kilomeetri eest.
Islandil on võimalik ka «hääletada». Ringteel, kus on tihe bussiliiklus, ei ole see just eriti kombeks. Sisemaal on aga shansid küüti saada üsna suured (kui mõni ikka juhtub seda teed sõitma). Islandlased teavad, kus asub Eesti, ja neile meeldib öelda - veel parem teie suust kuulda -, et Island tunnustas Eesti taasiseseisvust esimesena.
Unustamatu mulje jätab Vestmannaeyari saarte külastamine. Saarterühma suurimal saarel, Heimaeyl 1973. aastal tekkinud ja kalurilinnakeses palju kurja teinud vulkaan Eldfell on kohati veel praegugi kuum. Kolmetunnine sõit moodsa parvlaevaga Herjolfur Thorlakshöfnist Vestmannaeyjari maksab 250 EEKi üks ots, sinnasamasse lennukiga umbes 800 krooni.
Jalgsimatkajal väga originaalset marsruuti joonistada ei tasu, sest see on juba olemas: Landmannalaugar - Thorsmörk - Skogar saare lõunapoolmikul. Kolme kuni viie päevaga näete kogu Islandi hämmastavat kvintessentsi: geotermaalalasid, värvilisi rüoliidist mägesid, obsidiaanivälju, võimsaid liustikke, kanjoneid. On ka kümnekilomeetrine Ida-Pamiiri mägikõrbet meenutav lõik.
Teiseks võibolla karmim, aga pisut monotoonsem Askja - Herdubreidi - Kverkfjölli piirkond, mis meenutab kohati kuumaastikku. (Ega asjata Ameerika astronaudid enne oma Kuu-uurimise programmi just siin ei treeninud.)
Uue moena on küllalt palju jalgrattamatkajaid, kuid need peavad olema väga visad hinged, kes rändavad sisemaal ratastel. Enamasti on seal tegemist pinnaseteedega kühmlikel laavaväljadel ja liivasanduritel, palju on jõgede läbimisi ning ilm on kõige tõenäolisemalt tuuline ja vihmane. (Islandlastel on murphylik vanasõna: kui teile parasjagu ei meeldi Islandi ilm, siis oodake viis minutit ja see läheb veel halvemaks.)
Alpinismihuvilistele on justkui loodud Hekla, Herdubreid, Kverkfjöll, Snaefell ning Islandi kõrgeima mäena Hvannadalshnukur (2119 m). Viimane asub Vatnajökulli lõunaosas ning selle mäe vallutamiseks on vaja kas väga head ilma (mis on harv - Vatnajökulli lõunanõlvad saavad aastas rohkem kui 3000 mm sademeid) või teejuhti (mis on kallis).
Suure raha eest pakutakse lumetraktori ja ski-doo safareid üle Vatnajökulli, ratsaretki ja teisi hästikorraldatud atraktsioone. Vatnajökulli lõunaosas asub Skaftafelli rahvuspark ja Jökulsarloni järv, mis on moodustunud liustiku sulamisvetest ning kus hulbib erivormilisi jäämägesid. Sellel järvel korraldatakse paadisõite, siin seikles ka James Bond (filmis «A View to a Kill»).
Islandit külastanut tabab oht, et ta jääb selle maa võlude kütkeisse veel kauaks.